Hommikul kui Kadi silmad avas. Vaatas ta esimese asjana kella. Ta ei suutnud uskuda, et kell saab 5 minuti pärast seitse. Ta ajas ennast kiiruga üles ja pani ennast riidesse. Pesema ta eo jõudnud minna kuna sõbranna pidi iga minut saabuma. Ta mõtles, et käib pesemas enne kontserdile minemist.
Alla korrusele jõudes siirdus tüdruk kohe kööki. Pannes kohvi vee keema ja jäi ootama sõbranna saabumist. Täpselt samal ajal kui kohvi vesi keema läks helises ka uksekell. Tüdruk lippas kiirustades uksele. Avades selle seisis uksel tema sõbranna. Lastes sõbranna sisse mindi edasi kööki.
Gerru:“ OH, SIISES MA EI SUUDA IKKA VEEL USKUDA, ET ME LÄHEME NENDE KONTSERDILE.!!!!!“ Karjus Gerru kui ta kööki oli jõudnud.
Kadi hakkas selle peale naerma ja näitas talle pileteid mis Bill oli talle andnud. Tüdruk võttis piletid ja jäi neid uurima.
Kadi:“ Sa kohvi soovid?“
Gerru asetas piletid lauale ja ütles siis .
Gerru:“ Jaa ikka. Ma vaatasin, et kontsert hakkab kell seitse õhtul. Mida me teeme nii kaua.“
Kadi: „ Ma ka ei tea mida me teeme. Hakkame ennast mingi aeg sättima ja siis lähme mingi tund enne kontserdi algust kohale. Nagu me alati oleme sellest unistanud. Ja nagu nende piletide järgi saab aru on tegemist VIP pääsmetega. Nii et me saame ilusti lava ette. Aga algatuseks hakkame me sööma. Ma ikka loodan, et sa tahad ka süüa.“
Gerru:“ Mida head sa siis meil pakud.?“
Kadi:“ Ma teeks mõned kuumad võileivad ja siis joome kohvi kõrvale.“
Ja nii hakkasidki kaks tüdrukud vaaritama.
Samal ajal poiste juures.
Bill ei suutnud korralikult öö jooksul magada. Ta oli liiga närvis teades, et täna peab ta eriti vägeva show korraldama. Ta oli esimesi kes üleval oli. Kell oli alles kaheksa. Tavaliselt magaks ta sügavat und ja tõuseks alles kell kasteist üles. Ta imestas, kuidas ta nii vara üldse üles sai. Kööki minnes tuli talle meelde Kadi. Bill otsustas, et läheb käib poes ja vaatab endale midagi uut mida ta saaks tänasel kontserdil kanda. Enne kui ta minema hakkas jätis ta teade teistele. Igaks juhuks kui nad peaksid üles ärkama, et nad ei hakkaks muretsema kui avastavad, et Billi pole.
Ta otsustas, et külastab oma lemmik poodi mis pole siit eriti kaugel.
Poe juurde jõudnud. Astus ta sisse ja hakkas otsima midagi mis talle eriti meeldiks. Lõpuks leidis ta ühe ilusa hõbedase tagi mille ta kohe ära ostis. Olles selle eest maksnud liikus ta edasi järgmistesse poodidesse.
Tema üllatuseks kui ta tagasi koju jõudis oli kell juba 12 saanud. See tähendas vaid üht. Neil on tund aega aega, et minna kontserdi paika ja hakada seal tegutsema. Nad pidid enne kontserdi algust jõudma teha veel proovi ja andma intervjuud Bravo ajakirjale.
Lõpuks olid tüdrukud suutnud omale kuumad võileivad valmis teha ja need ka juba ära süüa. Kell oli alles vähe. Nad liikusid üles korrusele ja hakkasid otsima riideid mida selga panna. Kuna Gerru ei suutnud ise kodus otsustada mida selga panna siis Kadi lubas tal enda riietest laenata midagi. Nad seisid kahekesi kappi ees ja vaatasid riiuleid. Nad hakkasi kõiki riideid üks saaval kapist välja viskama ja otsima mis sobiksid tänase erilise õhtu jaoks selga. Nad kulutasid riiete otsimiseks kolm tundi. Lõpuks kui neil oli riided käes mida selga panna mindi pesema. Kadi läks ülemisele vannituppa ja Gerru liikus alumisele korrusele.
Olles riides ja pestud oli neil täpselt veel tund et minemahakkata. Nad otsustasid, et vaatavad nii kaua telekad. Uid ühel hetkel kõlas ukse kell. Kadi ehmus ära ja hakkas mõtlema, et kes küll talle külla võiks tulla. Minnes ukse vastu seisis seal üks härra kes kandis ülikonda.
Mees:“ Kas sina oled Kadi Laanemets?“
Kadi:“ Ja, see olen mina. Kuidas ma saan teid aidata.?“
Mees:“ Mind saatis siia Bill Kaulitz kes palus, et ma teid ja teie sõbrannad kontserdi paika viiksin.“
Kadi:“ Bill saatis. Hmm...selge siis aga me siis hakkame kohe minema. Ma kutsun ainult oma sõbranna siia.“
Ja Kadi liikus tagasi suurde tuppa. Kohe kui ta tagasi oli ütles.
Kadi:“ Me peame kohe minema hakkama. Bill saatis meiele auto järgi nii hakkame minema.“
Gerru vaatas Kadit imeliku pilguga ja pani siis teleka kinni. Ja läksid välja. Kadi lukustas veel ukse ja kui ta ennast ümber keeras nägi enda ees suurt valged limusiini. Ta ei oleks elu sees suutnud uskuda, et ta kunagi sellisega sõidab.
Kui mõlemad tüdrukud olid autosse istunud hakkas. Kohe varsti ka auto liikuma.
Wednesday, June 17, 2009
Friday, June 12, 2009
5.osa
Kui koju jõudsin tuli mulle kõik see meelde mille ma olin suutnud kontserdil olles unustada. Tuppa sisenedes hakkas ma nuttma. Ma ei suutnud seda peatada. Ma nutsin ja nutsin kuni järsku meenus mulle Joe kes oli palunud, et ma talle helistaksin. Automaatselt hakkasin ma oma taskuid läbi otsima. Viimaks kui ma leidsin selle mida ma otsisin. Valisin numbri ja otsustasin kas vajutada helistamis nupule või ei. Mu pea ütles et ei aga süda rääkis teisiti. Nii ma siis otsustasin, et talitan oma südame järgi ja vajutasin helistamise peale. Pidin ootama nii paar sekundid kui lõpuks vastu võeti.
Joe:“ Ja ma kuulen. Kellega ma räägin?“
Olin tükk aega vait. Kuna ei julgenud mitte midagi öelda. Kuulsin kuidas Joe veel ütles:“ Hallo!!“ Joe hakkas just kõne kinni panema kui järsku ma ütlesin.
Anna-Liisa:“ Hei, see olen mina. See kellele sa numbri andsid ja kelle sa lavale kutsusid.“
Joe:“ Oh, ma juba mõtlesin et sa ei helistagi mulle. Kuidas siis läinud ka on kui lahkusid.“
Anna-Liisa:“ Kuni selle ajani kui ma koju jõudsin suurepäraselt. Mõtlesin terve tee, et miks just mina see õnnelik pidin olema kes sinu numbri sai. Miks see ei olnud üks kõik milline teine tüdruk.“
Joe:“ Esiteks miks sina selle said on see, et sa olid teistest fännidest kuidagi erilisem ja jäid silma. Teiseks sa tundusid kuidagi kurb aga samas ka õnnelik, et meid nägid ja kolmandaks tundus, et sa vajad inimest kelle peale saad loota ja kes on sulle toeks.“
Anna-Liisa:“ Oh, seda on küll tore kuulta. Aga kahjuks pean ma minema.“
Terve meie kõne aja olin ma sunnitud pisaraid tagasi hoidma aga ma ei suutnud seda enam.
Joe:“ Oh, kahju kuulda aga mida sa homme teed?
Ma küll kuulsin küsimust mida Joe küsis aga ma ei suutnud vastata olin lihtsalt liiga läbi omadega.
Joe:“ Oled sa seal veel seal?“
Ma olin selles nii kindel, et Joe kuuleb seda kuidas mul pisarad jooksevad.
Anna-Liisa:“ Olen. Homme mul oli kavas natukene koristada ja oma...“
Ma ei suutnud seda öelda hakkasin veel rohkem nuttma.
Joe:“Kuule mis juhtus. Miks sa nutma hakkasid.“
Anna-Liisa:“Saad sa tulla nii tunni aja pärast. Kesk väljakule siis ma räägin sulle täpsemalt mis mul viga on. Ma lihtsalt ei suuda enam rääkida. Kohtume tunni aja pärast keskväljakul suure purskkaevu juures.“
Ma katkestasin kõne. Ma teadsin, et ta tuleb. Mul oli selline tunne lihtsalt peal. Mul on täpselt tund aega aega, et ennast korda taha ja siis minna Joega kokku saama.
Poisid olid ka just tagasi hotelli jõudnud ja Joe ootas kõned. Mis kohe ka tuleb. Joe eemaldus Nickist ja Kevinist.
Nii Nick ja Kevin said aru, et Joe on leidnud lõpuks endale tüdruk kes talle tõesti meeldib. Nad teadsid, et Joele käib juba närvidele see et teada iga ühega kokku pannakse. Iga kord kui nad Joe on kellegi naist soost esinadjaga kahekesi tuleb järgmisel päeval uudistes kas Joe Jonas on endale leidnud uue naise. See ajab teda juba piisavalt närvidele. Kui aus olla siis teisi ka juba. Nick ja Kevin jälgisid pingsalt Joed ja ootas kuna ta tagasi tuleb kuna neil jäi ülehomse kontserdi playlist tegemine pooleli.
Natukese aja pärast oli Joe tagasi ja kõik nägid, et midagi on korrast ära.
Nick:“ Joe, kes helistas ja miks sul selline nägu peas on?“
Joe:“ Vaadake, täna õhtul kui me autogramme enne kontserdi algust andsin siis ma kibasin ühele fännile vihikusse kuhu ma autogrammi andsin enda numbri. Nii ja siis pärast kui ma kutsusin ühe fänni lavale siis see oli see sama tüdruk. Pärast kui ma teda välja saatsin siis ma palusin, et ta helistaks mulle. Nii ta helistaski ja me rääkisime kui järsku ütles, et ta peab minema ja siis hakkas nutma miski pärast. Kui ma küsisin mis viga siis ütles, et kohtume tunni aja pärast keskväljakul suure purskkaevu juures. Ma lähen sinna kuna mu sisetunne ütleb, et ta tahab midagi endale teha.“
Kõik kes tema juures olid kõik kuulasid teda. Nick:“ Loomulikult mine. Pole vaja, et üks süütu inimene endale midagi teeks. Aga võta arvesse et mina tulen ka kaasa. Ma tahan ka teada mis tal viga on. Äkki saame me teda aidata või midagi sellist.“
Joe ja Nick hakkasid minema ja olid juba ukse suutnud lahti teha kui Kevin kes oli kõike seda kuulates mõttesse vajunud karjus:“OODAKE MA TULEN KA!!!!!“ Nii nad siis läksid koos välja ja võtsid takso. Big Rob tuli nendega igaks juhuks kaasa.
Anna-Liisa kes ei suutnud enam seda välja kannatada, et kõik tema lähedased inimesed tema jurest minema lähevad. Ta kõndis keskväljaku juurde ja mõttes ainult üks. Ta tahab alustada uue eluga ja ta tahab rääkida inimesega keda ta saab usaldada.
Anna-Liisa oli jõudnud keskväljakule ja liikus juba purskkevu juurde. Ta jäi seisma ja hakkas vaatama igasse suunda. Lootes, et Joe ikka tuleb siia. Ta vaatas kella ja siis uuesti tänavatele. Aga mitte kuskilt ei olnud midagi näha.
Lõpuks otsustas, et läheb sead minema.
Poisid jõudsid just samuti kesk väljakule aga nad nägid juba kaugelt, et tüdrukut seal ei olnud. Nad olid jäänud täpselt kaks minutid hiljaks ja tüdruk oli juba kadunud. Nad otsustasid, et hakkavad teda tänavalt otsima. Soe liikus järjest sõidu tee poole. Kui järsku nägi, et üks tüdruk kes sarnaneb nii kontserdil olnud tüdrukule liigub sõidu tee suunas ja teiselt poolt liigub järjest lähemale auto. Joe hakkas jooksma aj lootis südamest, et ta ikka jõuab õigel ajal tüdrukuni.
Joe:“ Ja ma kuulen. Kellega ma räägin?“
Olin tükk aega vait. Kuna ei julgenud mitte midagi öelda. Kuulsin kuidas Joe veel ütles:“ Hallo!!“ Joe hakkas just kõne kinni panema kui järsku ma ütlesin.
Anna-Liisa:“ Hei, see olen mina. See kellele sa numbri andsid ja kelle sa lavale kutsusid.“
Joe:“ Oh, ma juba mõtlesin et sa ei helistagi mulle. Kuidas siis läinud ka on kui lahkusid.“
Anna-Liisa:“ Kuni selle ajani kui ma koju jõudsin suurepäraselt. Mõtlesin terve tee, et miks just mina see õnnelik pidin olema kes sinu numbri sai. Miks see ei olnud üks kõik milline teine tüdruk.“
Joe:“ Esiteks miks sina selle said on see, et sa olid teistest fännidest kuidagi erilisem ja jäid silma. Teiseks sa tundusid kuidagi kurb aga samas ka õnnelik, et meid nägid ja kolmandaks tundus, et sa vajad inimest kelle peale saad loota ja kes on sulle toeks.“
Anna-Liisa:“ Oh, seda on küll tore kuulta. Aga kahjuks pean ma minema.“
Terve meie kõne aja olin ma sunnitud pisaraid tagasi hoidma aga ma ei suutnud seda enam.
Joe:“ Oh, kahju kuulda aga mida sa homme teed?
Ma küll kuulsin küsimust mida Joe küsis aga ma ei suutnud vastata olin lihtsalt liiga läbi omadega.
Joe:“ Oled sa seal veel seal?“
Ma olin selles nii kindel, et Joe kuuleb seda kuidas mul pisarad jooksevad.
Anna-Liisa:“ Olen. Homme mul oli kavas natukene koristada ja oma...“
Ma ei suutnud seda öelda hakkasin veel rohkem nuttma.
Joe:“Kuule mis juhtus. Miks sa nutma hakkasid.“
Anna-Liisa:“Saad sa tulla nii tunni aja pärast. Kesk väljakule siis ma räägin sulle täpsemalt mis mul viga on. Ma lihtsalt ei suuda enam rääkida. Kohtume tunni aja pärast keskväljakul suure purskkaevu juures.“
Ma katkestasin kõne. Ma teadsin, et ta tuleb. Mul oli selline tunne lihtsalt peal. Mul on täpselt tund aega aega, et ennast korda taha ja siis minna Joega kokku saama.
Poisid olid ka just tagasi hotelli jõudnud ja Joe ootas kõned. Mis kohe ka tuleb. Joe eemaldus Nickist ja Kevinist.
Nii Nick ja Kevin said aru, et Joe on leidnud lõpuks endale tüdruk kes talle tõesti meeldib. Nad teadsid, et Joele käib juba närvidele see et teada iga ühega kokku pannakse. Iga kord kui nad Joe on kellegi naist soost esinadjaga kahekesi tuleb järgmisel päeval uudistes kas Joe Jonas on endale leidnud uue naise. See ajab teda juba piisavalt närvidele. Kui aus olla siis teisi ka juba. Nick ja Kevin jälgisid pingsalt Joed ja ootas kuna ta tagasi tuleb kuna neil jäi ülehomse kontserdi playlist tegemine pooleli.
Natukese aja pärast oli Joe tagasi ja kõik nägid, et midagi on korrast ära.
Nick:“ Joe, kes helistas ja miks sul selline nägu peas on?“
Joe:“ Vaadake, täna õhtul kui me autogramme enne kontserdi algust andsin siis ma kibasin ühele fännile vihikusse kuhu ma autogrammi andsin enda numbri. Nii ja siis pärast kui ma kutsusin ühe fänni lavale siis see oli see sama tüdruk. Pärast kui ma teda välja saatsin siis ma palusin, et ta helistaks mulle. Nii ta helistaski ja me rääkisime kui järsku ütles, et ta peab minema ja siis hakkas nutma miski pärast. Kui ma küsisin mis viga siis ütles, et kohtume tunni aja pärast keskväljakul suure purskkaevu juures. Ma lähen sinna kuna mu sisetunne ütleb, et ta tahab midagi endale teha.“
Kõik kes tema juures olid kõik kuulasid teda. Nick:“ Loomulikult mine. Pole vaja, et üks süütu inimene endale midagi teeks. Aga võta arvesse et mina tulen ka kaasa. Ma tahan ka teada mis tal viga on. Äkki saame me teda aidata või midagi sellist.“
Joe ja Nick hakkasid minema ja olid juba ukse suutnud lahti teha kui Kevin kes oli kõike seda kuulates mõttesse vajunud karjus:“OODAKE MA TULEN KA!!!!!“ Nii nad siis läksid koos välja ja võtsid takso. Big Rob tuli nendega igaks juhuks kaasa.
Anna-Liisa kes ei suutnud enam seda välja kannatada, et kõik tema lähedased inimesed tema jurest minema lähevad. Ta kõndis keskväljaku juurde ja mõttes ainult üks. Ta tahab alustada uue eluga ja ta tahab rääkida inimesega keda ta saab usaldada.
Anna-Liisa oli jõudnud keskväljakule ja liikus juba purskkevu juurde. Ta jäi seisma ja hakkas vaatama igasse suunda. Lootes, et Joe ikka tuleb siia. Ta vaatas kella ja siis uuesti tänavatele. Aga mitte kuskilt ei olnud midagi näha.
Lõpuks otsustas, et läheb sead minema.
Poisid jõudsid just samuti kesk väljakule aga nad nägid juba kaugelt, et tüdrukut seal ei olnud. Nad olid jäänud täpselt kaks minutid hiljaks ja tüdruk oli juba kadunud. Nad otsustasid, et hakkavad teda tänavalt otsima. Soe liikus järjest sõidu tee poole. Kui järsku nägi, et üks tüdruk kes sarnaneb nii kontserdil olnud tüdrukule liigub sõidu tee suunas ja teiselt poolt liigub järjest lähemale auto. Joe hakkas jooksma aj lootis südamest, et ta ikka jõuab õigel ajal tüdrukuni.
4. osa siis
Me olime just jõudnud minu maja juurde. Ma jäin seisma ja ütlesin: „Siin ma siis elangi. Suured tänud, et te mind saatsite. Kunagi teine kord siis näeme.“ Hakkasin just väravast sisse minema kui Bill mind peatas. Bill:“ Rõõm on meie poolne. Ja me siin ennem poistega arutasime ja me tahaksime, et sa tuleksid homsele kontserdile mis toimub Berlini kõige uuemas klubis mis just eelmine nädal avati.“ Bill ulatas mulle kaks kontserdi piletit. Enne kui ma minema hakkasin lubasin, et olen seal kohal. Poisid veel kallistasid mind ja hakkasid ka vaikselt liikuma. Ma saatsin neid oma silmadega kuni nad olid silma piirilt kadunud. Jooksin kohe tuppa, et helistada Gerrule ja uurida kas ta oleks nõus minuga koos tulema Tokio Hoteli kontserdile homme. Kohe kui oma tuppa jõudsin heitsin voodile pikali ja hakkasin telefonist sõbrantsi numbrid taga ajama. Lõpuks kui käes vajutasin helistamise nupule. Telefon kutsus paar korda ja siis oli kuulda kuidas keegi sellele vastab.
Gerru:“ Sau, Muss!!! Mis hullad? Ja miks nii hilja helistad.“
Kadi:“ Sau, Muss!! Kuule mul on sulle üks elu tähtis jutt. Kui ma seda räägin siis sa ei usus seda.!!“
Gerru:“ Nu lase käia ma tahan juba kuulda seda.“
Kadi:“ Noh, vaata kui ma sulle helistasin ja kustsusin sind välja jalutama....“
Gerru:“ Nii!!!“
Kadi:“...aga sa ei saanud tulla. Nii ma siis läksin üksinda. Ma olin just jõudnud meie lemmikule tänavale kui keegi mind pikali jooksis. Ta ei suutnud vabandada kuna kolm poiss olid ka just meieni jõudnud. Üks poistes sõimas teda aga siis nad panid kohe edasi punuma. Ma veel nägin kuidas nad ühet kauplusesse sisse läkisid. Natukese aja pärast saabusid minu juurde hullult palju plikasi kes küsisid, et kas ma olen näinud nelja poissi jooksmas. Ma näitasin neile kuhu suunas nad liikusid ja kohe lidusid minema. Ma siis läksin sinna poodi ja jälle see sama poiss kes mind ennem pikali jooksis lõi mind uksega kui ta selle avas. Ja siis ma sain aru, et tegemist on Tokio Hoteli....
Gerru:“ Omg...oota mida????“
Kadi:“ oota las ma rägin lõpuni.“
Gerru:“ Olgu!!!“
Kadi:“ Oot kuhu ma jäingi...aaa.. jah...tegemist oli Tokio Hoteli poistega. Nad tänasid mind, et ma neid aitasin ja kui ma hakkasin ära minema siis nad otsustasid, et nad saadavad mind koduni ära. Ja kui me minu maja juurde jõudsime siis Bill ulatas mulle KAKS KONTSERDI PILETID NENEDE HOMMSELE KONTSERDILE. Ja ma tahtsin küsida, et kas sa tahaksid minuga tulla. Ma üksi ei taha minna. „
Gerru:“ OMG...OMG...OMG....MUIDUGI MA TULEN SINUGA KAASA. ISSAND....MA EI SUUDA SEDA USKUDA. KUIDAS KÜLL SINUL VEAB....nu ma ei saa sellest aru. Ma ikka oleks pidanud sinuga kaasa tulema. APPPI MA EI SUUDA SEDA USKUDA. MEIE SUUR UNISTAUS SAAB LÕPUKS TÕEKS. „
Kadi:“ Gerru rahu nüüd. Aga tuled siis homme hommikul minu juurde ja siis käime hommikul shopamas ja siis hakkame peale seda sättima ja siis ....oh ma ei suuda. Küll homme arutame.“
Gerru:“ Olgu siis teeme nii. Ma olen seal kell 7 hommikul kui sobib. Aga ma nüüd magama. Homme näeme. Ole tubli. Musid sulle ka kallid ka. Muss oled!!!“
Kadi:“ Selge homme näeme. Musid kallid ja sina samuti.
Ja nii lõpes nende juttu ajamine. Kadi oli uskumatuld õnnelik. Ka temaki otsustas magama minna et hommikuks värske olla.
Nii pea kui poisid olidd Kadi maja juurest piisavalt kaugel hakkas Gustav rääkima:“
Gustav:“ Ohoo mida ma nägema pean. Meie Billikene on armumas.“ Kõik hakkasid selle peale naerma. Bill:“ Gusti mida sa ajad. Ma pole armunud.“ Tom:“ Oled küll väike venna. Seda oli su käitumisest näha. Kuidas sa talle need piletid andsid ja kuidas sa teda vaatasid. Me teame, et sulle meeldib tunnista seda.“ Bill vaatas poistele küsivalt otsa ja siis ütles:“ Nujah ta on ilus, armas ja kobe. Ja mis siis kui ta mulle meeldib aga seda ei saa ju veel kohe armumiseks öelda.“ Gustav:“ Ei saa jah. Aga see on armastuse esimene tunnusmärk. Nii et me oleme uhked sinu üle. Ja hoiame põiald, et ta ikka tuleb homme. Aga nüüd liigume kiiremini, siis jõuame homseks ilusti välja puhata..“ Ja nii nad siis jalutavad mööda Berliini tänavat stuudio poole kus on nende niinimetatud kodu.
Gerru:“ Sau, Muss!!! Mis hullad? Ja miks nii hilja helistad.“
Kadi:“ Sau, Muss!! Kuule mul on sulle üks elu tähtis jutt. Kui ma seda räägin siis sa ei usus seda.!!“
Gerru:“ Nu lase käia ma tahan juba kuulda seda.“
Kadi:“ Noh, vaata kui ma sulle helistasin ja kustsusin sind välja jalutama....“
Gerru:“ Nii!!!“
Kadi:“...aga sa ei saanud tulla. Nii ma siis läksin üksinda. Ma olin just jõudnud meie lemmikule tänavale kui keegi mind pikali jooksis. Ta ei suutnud vabandada kuna kolm poiss olid ka just meieni jõudnud. Üks poistes sõimas teda aga siis nad panid kohe edasi punuma. Ma veel nägin kuidas nad ühet kauplusesse sisse läkisid. Natukese aja pärast saabusid minu juurde hullult palju plikasi kes küsisid, et kas ma olen näinud nelja poissi jooksmas. Ma näitasin neile kuhu suunas nad liikusid ja kohe lidusid minema. Ma siis läksin sinna poodi ja jälle see sama poiss kes mind ennem pikali jooksis lõi mind uksega kui ta selle avas. Ja siis ma sain aru, et tegemist on Tokio Hoteli....
Gerru:“ Omg...oota mida????“
Kadi:“ oota las ma rägin lõpuni.“
Gerru:“ Olgu!!!“
Kadi:“ Oot kuhu ma jäingi...aaa.. jah...tegemist oli Tokio Hoteli poistega. Nad tänasid mind, et ma neid aitasin ja kui ma hakkasin ära minema siis nad otsustasid, et nad saadavad mind koduni ära. Ja kui me minu maja juurde jõudsime siis Bill ulatas mulle KAKS KONTSERDI PILETID NENEDE HOMMSELE KONTSERDILE. Ja ma tahtsin küsida, et kas sa tahaksid minuga tulla. Ma üksi ei taha minna. „
Gerru:“ OMG...OMG...OMG....MUIDUGI MA TULEN SINUGA KAASA. ISSAND....MA EI SUUDA SEDA USKUDA. KUIDAS KÜLL SINUL VEAB....nu ma ei saa sellest aru. Ma ikka oleks pidanud sinuga kaasa tulema. APPPI MA EI SUUDA SEDA USKUDA. MEIE SUUR UNISTAUS SAAB LÕPUKS TÕEKS. „
Kadi:“ Gerru rahu nüüd. Aga tuled siis homme hommikul minu juurde ja siis käime hommikul shopamas ja siis hakkame peale seda sättima ja siis ....oh ma ei suuda. Küll homme arutame.“
Gerru:“ Olgu siis teeme nii. Ma olen seal kell 7 hommikul kui sobib. Aga ma nüüd magama. Homme näeme. Ole tubli. Musid sulle ka kallid ka. Muss oled!!!“
Kadi:“ Selge homme näeme. Musid kallid ja sina samuti.
Ja nii lõpes nende juttu ajamine. Kadi oli uskumatuld õnnelik. Ka temaki otsustas magama minna et hommikuks värske olla.
Nii pea kui poisid olidd Kadi maja juurest piisavalt kaugel hakkas Gustav rääkima:“
Gustav:“ Ohoo mida ma nägema pean. Meie Billikene on armumas.“ Kõik hakkasid selle peale naerma. Bill:“ Gusti mida sa ajad. Ma pole armunud.“ Tom:“ Oled küll väike venna. Seda oli su käitumisest näha. Kuidas sa talle need piletid andsid ja kuidas sa teda vaatasid. Me teame, et sulle meeldib tunnista seda.“ Bill vaatas poistele küsivalt otsa ja siis ütles:“ Nujah ta on ilus, armas ja kobe. Ja mis siis kui ta mulle meeldib aga seda ei saa ju veel kohe armumiseks öelda.“ Gustav:“ Ei saa jah. Aga see on armastuse esimene tunnusmärk. Nii et me oleme uhked sinu üle. Ja hoiame põiald, et ta ikka tuleb homme. Aga nüüd liigume kiiremini, siis jõuame homseks ilusti välja puhata..“ Ja nii nad siis jalutavad mööda Berliini tänavat stuudio poole kus on nende niinimetatud kodu.
Subscribe to:
Posts (Atom)
