Friday, June 12, 2009

4. osa siis

Me olime just jõudnud minu maja juurde. Ma jäin seisma ja ütlesin: „Siin ma siis elangi. Suured tänud, et te mind saatsite. Kunagi teine kord siis näeme.“ Hakkasin just väravast sisse minema kui Bill mind peatas. Bill:“ Rõõm on meie poolne. Ja me siin ennem poistega arutasime ja me tahaksime, et sa tuleksid homsele kontserdile mis toimub Berlini kõige uuemas klubis mis just eelmine nädal avati.“ Bill ulatas mulle kaks kontserdi piletit. Enne kui ma minema hakkasin lubasin, et olen seal kohal. Poisid veel kallistasid mind ja hakkasid ka vaikselt liikuma. Ma saatsin neid oma silmadega kuni nad olid silma piirilt kadunud. Jooksin kohe tuppa, et helistada Gerrule ja uurida kas ta oleks nõus minuga koos tulema Tokio Hoteli kontserdile homme. Kohe kui oma tuppa jõudsin heitsin voodile pikali ja hakkasin telefonist sõbrantsi numbrid taga ajama. Lõpuks kui käes vajutasin helistamise nupule. Telefon kutsus paar korda ja siis oli kuulda kuidas keegi sellele vastab.

Gerru:“ Sau, Muss!!! Mis hullad? Ja miks nii hilja helistad.“
Kadi:“ Sau, Muss!! Kuule mul on sulle üks elu tähtis jutt. Kui ma seda räägin siis sa ei usus seda.!!“
Gerru:“ Nu lase käia ma tahan juba kuulda seda.“
Kadi:“ Noh, vaata kui ma sulle helistasin ja kustsusin sind välja jalutama....“
Gerru:“ Nii!!!“
Kadi:“...aga sa ei saanud tulla. Nii ma siis läksin üksinda. Ma olin just jõudnud meie lemmikule tänavale kui keegi mind pikali jooksis. Ta ei suutnud vabandada kuna kolm poiss olid ka just meieni jõudnud. Üks poistes sõimas teda aga siis nad panid kohe edasi punuma. Ma veel nägin kuidas nad ühet kauplusesse sisse läkisid. Natukese aja pärast saabusid minu juurde hullult palju plikasi kes küsisid, et kas ma olen näinud nelja poissi jooksmas. Ma näitasin neile kuhu suunas nad liikusid ja kohe lidusid minema. Ma siis läksin sinna poodi ja jälle see sama poiss kes mind ennem pikali jooksis lõi mind uksega kui ta selle avas. Ja siis ma sain aru, et tegemist on Tokio Hoteli....
Gerru:“ Omg...oota mida????“
Kadi:“ oota las ma rägin lõpuni.“
Gerru:“ Olgu!!!“
Kadi:“ Oot kuhu ma jäingi...aaa.. jah...tegemist oli Tokio Hoteli poistega. Nad tänasid mind, et ma neid aitasin ja kui ma hakkasin ära minema siis nad otsustasid, et nad saadavad mind koduni ära. Ja kui me minu maja juurde jõudsime siis Bill ulatas mulle KAKS KONTSERDI PILETID NENEDE HOMMSELE KONTSERDILE. Ja ma tahtsin küsida, et kas sa tahaksid minuga tulla. Ma üksi ei taha minna. „
Gerru:“ OMG...OMG...OMG....MUIDUGI MA TULEN SINUGA KAASA. ISSAND....MA EI SUUDA SEDA USKUDA. KUIDAS KÜLL SINUL VEAB....nu ma ei saa sellest aru. Ma ikka oleks pidanud sinuga kaasa tulema. APPPI MA EI SUUDA SEDA USKUDA. MEIE SUUR UNISTAUS SAAB LÕPUKS TÕEKS. „
Kadi:“ Gerru rahu nüüd. Aga tuled siis homme hommikul minu juurde ja siis käime hommikul shopamas ja siis hakkame peale seda sättima ja siis ....oh ma ei suuda. Küll homme arutame.“
Gerru:“ Olgu siis teeme nii. Ma olen seal kell 7 hommikul kui sobib. Aga ma nüüd magama. Homme näeme. Ole tubli. Musid sulle ka kallid ka. Muss oled!!!“
Kadi:“ Selge homme näeme. Musid kallid ja sina samuti.

Ja nii lõpes nende juttu ajamine. Kadi oli uskumatuld õnnelik. Ka temaki otsustas magama minna et hommikuks värske olla.

Nii pea kui poisid olidd Kadi maja juurest piisavalt kaugel hakkas Gustav rääkima:“

Gustav:“ Ohoo mida ma nägema pean. Meie Billikene on armumas.“ Kõik hakkasid selle peale naerma. Bill:“ Gusti mida sa ajad. Ma pole armunud.“ Tom:“ Oled küll väike venna. Seda oli su käitumisest näha. Kuidas sa talle need piletid andsid ja kuidas sa teda vaatasid. Me teame, et sulle meeldib tunnista seda.“ Bill vaatas poistele küsivalt otsa ja siis ütles:“ Nujah ta on ilus, armas ja kobe. Ja mis siis kui ta mulle meeldib aga seda ei saa ju veel kohe armumiseks öelda.“ Gustav:“ Ei saa jah. Aga see on armastuse esimene tunnusmärk. Nii et me oleme uhked sinu üle. Ja hoiame põiald, et ta ikka tuleb homme. Aga nüüd liigume kiiremini, siis jõuame homseks ilusti välja puhata..“ Ja nii nad siis jalutavad mööda Berliini tänavat stuudio poole kus on nende niinimetatud kodu.

No comments:

Post a Comment